HEEC 1. etapp & Saku100


HEEC 1. etapp, Kuusalu

"No kui saab stardinumbrist parema koha, siis on super ju," mõtlesin teel esimesele võistlusstardile sel hooajal. See oli ainult 6 päeva pärast mahukamat Sportlove’itreeningtsüklit ja ootusi kõrgele ei hakanud ajama. Eelmisel aastal oli sisuliselt loogika sama ja esimene maraton tuligi raskelt, tulemus ka vastav!
Rada oli võrreldes eelmise aastaga joonistatud täiesti uus. Seega oli mida oodata. Esimesed 15. kilomeetrit hoidsin pigem enda kohta ja ei hakanud ülemäära rapsima. Pundid tekkisid ja oli võimalus need kinni nõeluda, aga pigem jätsin selle mõtte realiseerimise tuleviku tarbeks. Esimesed mäed ja singlid tulid ca 17. km-l. Paar esimest põksu võtsin probleemideta ja seejärel oli tunne, et jalad ongi tühjad … lihtsalt võimu pole. Singlid olid ägedad, siin ja seal sai oma hardtailiga juurikate peal oma Thunder Burti ja Maxxis Aspeniga slaalomit tehtud.

FS-il oli siin ikka hea eelis 🙂 Sadula kinnitus hakkas selle maastiku peal eriti jubedat kriuksuvat häält tegema – õnneks oli see ainult jube heli ilusas looduses ja suuremat ikaldumist ei tulnud. Mingis punktis vajutasin metsavaheteel oma pundi etteotsa ja panin tempot juurde … ja siis avastasin, et oli kogu pundiga valesti sõitnud. Õnneks ainult sada meetrit. Paljudel tuli neid eksimusi lausa kilomeetrites. Lühem lenks (-6cm) on ikka väga hea upgade – ratas reageerib ikka palju paremini. Lõpu poole sai veel tõusudel tehniliselt põrutud, jalg läks maha kohtades, mida ei oskaks uneski näha. See 2×10 ülekanne vajab natuke harjumist ja tundub, et tagumine kassett peaks natuke laiema ulatusega olema.
Viimane imev põlluserv, tõus ja finiÅ¡is kohal. Emotsioon oli hea – esimene start ja kolmandat korda sel aastal MTB seljas! Arvestades, kui kehvad jalad tundusid all olevat, siis on tulemus vägagi okei.

Aeg: 2:29:53 / Koht: 145 / Kaotus TOP10%-le: 8%

Saku100

Ma ei pidanud Saku100l tegelikult osalema. Pareerisin kevadlaagri ajal korduvalt üleskutseid ja pidasin mõistlikumaks hoopis Kuusalu Filtri MNT sõitu väisata. Võistlusnädala esmaspäeval läks midagi viltu ja regasin end ikkagi juurikarallile ära. Eelmine kord vesistasin kaamera taga pilte teha. Sellegi poolest ei plaaninud mingit tulemust tegema minna.
Esimene ring oli selline ootusärev. Polnudki kõiki singleid varem sõitnud, palju ju uutki. Tutvumine läks kiiresti kui teine ring oli juba käes. Selle võtsin vähe reipamalt. Juurikad hakkasid juba korduma ja HT-ga põrumine ajas higistama. Kolmas tiir oli selline autopiloodil kulgemine, kus kõik läks järsku valusaks. Kõik tähendab siis kõike – sõrmedest, selja ja varvasteni 🙂 Võrreldes esimese kahe ringiga sai sellel tiirul vähemalt 3 korda rohkem püsti sõidetud. See omakorda tegi jalalihased hirmus “raskeks”. Neljandale otsustasin kindla veendumusega mitte minna – kuigi korraldusmeeskond küsis ikka korduvalt, kas olen täie mõistuse juures? Trenn oli igatahes korralik. Aeg 1 sekund alla 4 tunni.




Uuel hooajal - one target


Päris üllatav, et kätte on jõudmas neljas hooaeg teel Eesti maratonidesarja etteotsa. Uskumatu! Eelmisel aastal jõudsin HEEC Jõulumäe etapil 142 parima hulka - mõnel eelneval isegi ettepoole, kaotust eesmärgile oli 7,7%.
2016 - motiveeritumalt ja veel sihikindlamalt
Uuel hooajal on peamine eesmärk jõuda augustikuu viimasel nädalavahetusel HEEC Jõulumäe etapil esisaja sisse, täpsemalt 95. kohale. See tähendab kaotust TOPP 10%-le võistlejatest 7 minutit ehk 4,3%. Lihtne matemaatika ütleb, et pean olema täpselt 5min 38sekundit kiirem. Tehtav?

2015 aasta kokkuvõte 3/3

Eelmine aasta viimast korda ja numbrites.
Võrdluseks, sisuliselt sama vahemaa on nt Tallinna ja New Yorki vahel.


Ainult MNT/MTB rattaga oli kilomeetreid võrreldes 2014. aastaga tervelt kolmandiku võrra rohkem. Super!
Eelmise aasta üks eesmärke oli fokuseerida ainult rattale - ehk siis jalgpall ja võrkpalli trennid suunata metsas liikumisele. Nii ka õnnestus.

Eemise aasta 54-st nädalast ei teinud ma trenni 3-l nädalal :) Puhkama ju peab! Treeningtunnid kuude vaates:
 Järgmises postis juba 2016 eesmärgid!


2015 aasta kokkuvõte 2/3

Pea-eesmärk täidetud - kuid tegelikult on nende numbrite taga nii palju muud.

  • 26 võistlust (3 rohkem kui 2014. aastal) - 1 076 km ja 50h 33min:
    • Estonian Cup 8 etappi 8-st
    • Marimetsa Kapp 4 etappi 8-st
    • Å koda Kolmapäevak 10 etappi 12-st
    • Esimest korda Tartu Rattamaratonil
    • Teist korda Haanja100-l
    • 7. Järve maastikurattakross
    • Esimene triatlon Kõrvemaal

Estonian Cup

Olulisim sari minu jaoks oli EC. Oma tippvormi üritasin ajastada viimasele võistlusele Jõulumäel. Ainukesena ebaõnnestus täielikult Põleva Kivi maraton rehvipurunemise tõttu. See oli vist esimene kord, kuid võistlusel kasutasin tubeless rehve ja väga teravate kividega karjääris sain korraliku augu sisse. Eks sel etapil oli palju teisigi sarnaseid ebaõnnestumisi.

Raskeim etapp minu jaoks oli vast esimene, päris hooajaa alguses, Vooremäel. Ei jõudnud veel mahulaagrist taastuda ja ei olnud valmis selliseks karmiks rajaprofiiliks.

Parimaks tulemuseks koha mõistes oli Valgehobusemäel toimunud kiire kihutamine - 122. koht 497 lõpetajast. Koondarvestuses olin 129. (vs 271 aastal 2014)

Ilma poolest oli kogu hooaeg ikka imeline - kui just Haanja100 välja arvata. Seal sai karma kordades maksma.
EC ajaline ja %-lne kaotus esimesele 10%-le võistlejatest

EC statistika, 2015

Marimetsa Kapp

Minu jaoks nö B-kategooria sarjas, Marimetsa Kapil, oli soov sõita koondarvestuseks vajalikud 6 etappi 8-st. Kahjuks plaan ei täitunud - korra haiguse tõttu, korra  töö kohustuste ja teistel kordadel juba konkureerivate võistluste tõttu.

See sari on aasta aastalt läinud üha põnevamaks ja vastupidiselt suurtele sarjadele ka rahvarohkemaks. Kruusa küll radadel oli, kuid korralikke metsasingleid on lisandunud juurde. Ägedaimad olid minu arvates Palivere ja Hiiumaa etapid. Parim koht tuli Hiiumaalt - 23.
Marimetsa Kapp statistika, 2015

Škoda Kolmapäevak

Kolmapäevakuid oli plaan sõita, et enda tehnilist poolt arendada. Hooaja keskel, kui selgus, et Marimetsas koondarvestust teha ei saa, võtsin nõuks vajalikud 10 etappi kindlasti ära sõita.

Ma tunnistan ausalt, et ma ei ole kõige suurem juurikate ja väga tehniliste elementide fänn - küll ei ole kindlustunnet lisavat tasakaalu, oskusi või lööb liigne mõtlemine bloki ette. Samas olen väga rahul, et need 10 võsitlust läbi tegin. Meelde tuleb jälle Pirita, kus juba mitmendat aastat järjest ei saa ilma viperusteta hakkama. Seekord panin 2 korda nii korralikult matsu, et sain pindmisi kriimustusi (õnneks!).

Lemmik etapp oli Keila-Joal (tänud CC Rotale) ja Lastekangru (Singlikad). Üldiselt olid mu tulemused suht stabiilsed läbi hooaja. Aga jah, FS-ga on siin sarjas kindel eelis olemas. Parim tulemus Lastekangrus - 59. Koondarvestuses omas vanuseklassis 21.
Škoda Kolmapäevakud, 2015 statistika

Tartu Rattamaraton, Haanja100, Kõrvemaa triatlon & 7 järve kross

Suvel tegin ühe vahepalana elu esimese triatloni võistluse rahvadistantsil. Mulle meeldis! Oskaks veel ujuda ka, siis võiks järgmistel aastatel veel proovida. Pärast ujumist olid jalad nii kinni, et ei saanud rattal üldse liikuma .... ja ei saanudki. Jooksmine oli juba enam-vähem okei, kui sain hea rütmi kätte - koht 92.

Esimest korda osalesin ka Tartu Rattamaratonil, koos Sportlove´i pundiga. Tulemust tegema ei läinud. Pigem heaks ettevalmistuseks Haanja100-le. Alustasin eelviimasest stardigrupist. Esimene pool distantsist läks ainult möödasõitude tähe all. Tulemuseks 605. koht. Pole paha :)

Juba teist korda võtsin osa rattasanatooriumist ehk Haanja100-st. Ei hakanud ka sel korral koha peale sõitma, pigem ikka nautimise eesmärgil. Võtsime nõuks koos Sportlove´iga enam-vähem üheskoos sõita. Vihm lõi plaanid niivõrd sassi, et pigem saime 2-3-si liikuda. Chainstuck, muda, muda ja veel kord muda ... vahepeale mõned laskumistel puude kallistamist. Kogu selle värgi peale läks napilt alla 9 tunni. Kohaks 261.

7. järve maastikurattakross toimus üldse esimest korda. Mõõduvõtt, siis kolmeste tiimide vahel. Mina läksin kohale ja arvasin, et võistlus toimub teatevahetuse formaadis ja saan ca 50 minutiga puhkama. Tegelt pidi hoopis kolmekesi kogu distantsi koos sõitma. Nii tuligi 2h 20minutit kokku. Rajaprofiil oli ülivinge - vast selle hooaja raskeim. Kahjuks kukkus üks meie meeskonnaliige laskumisel nii õnnetult, et kohta me välja ei saanud koos sõita.
Muud võistlused, statistika 2015

2015 oli vinge aasta, võistelda sai rohkem, tulemused paremad ja enesetunne jälle tugevam!

Jätkub ...


2015 aasta kokkuvõte 1/3

Päris pilkane vaikus ei ole tähendanud, et ma rattaga edasi ei tegeleks. Pigem hoopis vastupidi - rohked treeninud on saanud suurema prioriteedi ja ei ole kahjuks jäänud mahti siia uusi kajastusi teha. On aeg eelmisest aastast kokkuvõtteid teha. Seekord rohkem graafikuid ja vähem juttu.
Lastekangru Kolmapäevak 2015

Eesmärgid vs tulemused

Aasta eesmärke kirjeldasin kevadel
"Selle hooaja peamine eesmärk on EC ühel etapil jõuda TOPP 25% sisse. Selleks, et sinna jõuda pean suure tõekaga parandama 10 minuti võrra kaotust TOPP 10%-le."

Suur pilt ja eesmärgid 2015

  • Eesmärgi täitsin 100%-liselt Valgehobusemäe ja Jõulumäe etappidel, kui olin täpselt 25% piirimail
    • Kaotust oli seejuures TOPP10%-le vähem kui 9% ehk Valgehobusemäel 7% (7min 42s) ja Jõulumäel 8% (12min 38s - parandust seega üle 11 minuti)
    • Kuivõrd osalejate arv oli 2015 väiksem kui 2014, siis ei olnud kohaks mitte ca 190, vaid täpselt 140.
Ma olen lõppenud aastaga meeletult rahul - ettevalmistus läks probleemideta, võistlusi tegin fokusseeritumalt, treeningut sai teha rohkem ja mis kõige olulisem, tervis oli korras ja viperusi ei tekkinud kordagi.

... jätkub

Upgrade - uued jooksud

Ma üritan ikka mõelda, et tehnika võiks füüsisega ühes sammus areneda. Juba talvel hakkasin nillima uusi jookse. Senised Sun Ringlé 29 MA jooksud olid Cube´l tehasest kaasa pandud. Pidasid teised päris hästi vastu, suuremaid probleeme vastupidavuse osas ei olnudki. Paar korda tehti vist tagumine rumm küll lahti, kuna vesi oli sisse pääsenud ja sisemus oli juba roostetanud. Osaliselt võib-olla enda pesen-kohe-pärast-võistlust-survepesuriga-ratta puhtaks mõtteviisi süü.

Paar argumenti, miks ikkagi vanadest jooksudest lahti saada.
  • Rõhk - Keila-Joa Å koda Kolmapäevakul suutsin viimati rõhu liiga alla lasta ja suutsin sisekummi vastu velge (snakeskin) ära lõhkuda. No ei saa ikkagi sisekummiga madalal rõhul sõida. 
  • Kaal - ma ei kaalunud küll neid seniseid jookse, kuid internetiavarustest sain infi, et nii esimene kui tagumine jooks kokku on ca 2150-2300 grammi vahemikus. Korduvalt sellist kaalu kiirendades või mäest üles veeretades kulutab ikka päris palju energiat.
  • Hõõrdejõud - targemad füüsikud räägivad veel seda, et hõõrdejõud töötab ratturil vastu sõltuvalt pinnasest. Afaldil seega vähem, kruusal rohkem. Lisaks tekib hõõrdejõud veel siserehvi hõõrdumisest välisrehviga. 
Algselt läksid mõtted Saksamaa veebipoodides pakutu peale - actionsports.de pakkus üpris ahvatleva hinnaga Fun Works rummu ja DT Swiss XR331 pöiaga jookse. Esimese kohta internetist eriti informatsiooni ei leidnud. Varuosade kättesaadavuse osas oleks niisamuti jäänud sisuliselt Merkelist sõltuma. DT Swiss on muidugi kvaliteetne kaup, siin kahtlust ei tekkinud.

Teatud kokkusattumuste tulemusena ostsin siiski pärast üpris pikka piidlemist hoopis Stans' s NoTubes Crest jooksud eelmisel nädalal ära. Paljud vaidlevad, et need jooksud on liiati pehmed, teised kiidavad, et need on väga head ja kestvad jooksud. Õnneks on mul kaalu vähe ja loodan, et jooksud teenivad mind veel kaua :)

Lasin need jooksud veel moodsalt öeldes tubelessiks (ilma siserehvita jooksud) teha. Esimesed sõidud on tehtud ja ei ole tunnetuslikult küll pettuma - väga hea veerevusega ja hoopis kergem. Kaalus tuli võitu siis ca 700-800 grammi.

Raplamaa Estonian Cup

Võiks öelda ju, et kodurajad ... kodukandi rajad, sest peale Palukülas matkamise ei olnud kordagi seal rattaga trippinud.

Õhus oli korralik saunakuumus. Esimest korda sel aastal.Oleks siis rannas päikest võtnud, aga tegemist oli ikkagi 60 kilomeetrise rajaga, mis pidavat olema üpris raske natuuriga. Stardist lükkasin velo rahulikult veerema ja pärast esimesi tõuse avastasin juba kolmandat korda järjest mingi pundiga ca 30 meetrit õigest teeotsast mööda panevat. Seejärel lükkasin pulsi korralikult ülesse, sai ettepoole tagasi rühitud ja jäingi ootama Keava mägesid. Taktikaliselt jäin ikka väga kehvasti mingi aeglasema tüübi kannule, samas ei olnud endal päris sellist minekut ka, et läbi võsa kitsastel singlitel mööda minna. Nii läkski kiirem grupp eest ära ja pärast Keavat jäin koos tagant tuleva kiirema mehega kordamööda vahetusi võtma. Mingil seltskonnale jõudsimegi kruusal järele. Mina panin ca 15 km enne lõppu veel natuke juurde.

See oli kerge viga - või siis oli viga koju jätta oma harjumuspärased geelid, sest energia kadus ca 12 km enne lõppu ära. Päris haamrit ei saanud, lihtsalt kaks käiku oli puudu. Oma 15 meest lendas viimasel 2-3. kilomeetril Paluküla tõusudel mööda. Vaatasin Stravast, et kaotasin seal ca 2 minutit julgelt.

Viimatel tõusudel
Kokkuvõtvalt tegelikult EC karjääri parim tulemus - 164. koht. Kripeldama jäi lihtsalt lõpu ära vajumine. Usutavasti on mul veel rohkem sisu sel hooajal parema tulemuse ära tegemisel :)

Thumbs up ja nüüd puhkusele!